IBM tutvustas äsja maailma väikseimat arvutit. Tõepoolest, see, mida te päisepildil näete, on arvuti, millel on töötamise põhitõed, näide äärmusest, milleni tehnoloogiagigandid on komponentide miniatuurimisega jõudnud.
Täna algab IBM Think 2019, sündmus, kus müütiline tehnoloogiaettevõte (kelle vaim on Lenovo Thinkpadi riistvaras endiselt elus) esitleb oma uudsusi, võimaldab meil tulevikku nautida riistvaraga, mida lähiaastatel kasutame, ja korraldab loenguid kuumadel teemadel, näiteks plokiahel. Selle väljaande üks uudsus on olnud selle uus arvuti, maailma väikseim arvuti.
Sõna otseses mõttes on IBM tutvustanud maailma väikseimat arvutit. Tõepoolest, see, mida te päisepildil näete, on arvuti, millel on töötamise põhitõed, näide äärmusest, milleni tehnoloogiagigandid on komponentide miniatuurimisega jõudnud. Muidugi ärge arvake, et selle abil saate mini-arvuti täielikult tööle panna või mängida. Ikka on võimalus minna.
Miniatuursest riistvarast rääkides räägime SNES Classic Mini või Raspberry Pi. Vaarika miniarvuti oli praktiliselt tehnoloogiline ime, mis näeb välja nagu suur tahvel võrreldes maailma väikseima arvutiga, IBM.
Ettevõttel on komponentide minimeerimise nimel võistlus enda vastu. 2015. aastal lõid nad 7-nanomeetrise transistori ja eelmisel aastal üllatasid meid täisfunktsionaalse kiibiga, mille kaal langes kuni 5 nanomeetrit.
Nüüd on nanomeetrid mõõtkavas suuresti otsa saanud ja kasutavad võrdlust soolateraga. Jällegi, kui räägime maailma väikseimast arvutist, peame silmas seda, et sõna otseses mõttes on see väiksem kui tera soola.
IBM-i arvuti suurust on raske uskuda, aga kuidas on selle rakendustega? Noh, siin räägime tõsistest asjadest. Maailma väikseima arvuti jõud pole rakette võtta. IBMi sõnul on sellel 1990. aasta x86-kiibi jõud ja ehkki see tundub aegade jaoks väga napp, on selle rakendused väga huvitavad.
Alustuseks vajame selle nägemiseks mikroskoopi ja jätkamiseks saab neid arvuteid virnastada, et korrutada nende võimsus minimaalses suuruses ja seega täita väga moes olevaid ülesandeid. Tundub, et IBM soovib olla võimeline täitma teatud ülesandeid tehisintellekti keskkondades, samuti analüüsima andmeid ja ülesandeid plokiahelamaailmas.
IBM ei ole veel andnud andmeid konkreetse kasutamise või ülesande kohta, kuid on näidanud meile selle prototüübi plaani milles näeme, kui suures ulatuses on nad suutnud jõuda komponendid.
Nüüd jääb vaid üle vaadata, kas see prototüüp läheb paberist reaalsuseni ja kuidas seda elu elu kergemaks muutmiseks kasutatakse. Lisaks pisikesele suurusele, mis võimaldab teil mitu neist arvutitest virnastada, on miniatuurimise üks eeliseid see, mis selle arvuti tootmine maksab.
Maailma väikseima arvuti tootmine maksab vähem kui 10 senti, mis on tõeline hullus.
Mida sa sellest arvad? Jagage lihtsalt kõiki oma seisukohti ja mõtteid allpool olevas kommentaaride jaotises.