![Muljetage oma sõpradele selle võltsitud Hollywoodi häkkeriterminaliga](/f/937d9af6571e43fc5ebf38a3984cc308.png?width=100&height=100)
Ma ei saa jätta mõtlemata, et tutvustate siin palju halvasti määratletud mõisteid ja jõuate nende tõttu halbade otsusteni.
Kui te ei viita yumile ja RPM-ile endile, on RHEL-i või CentOS-i võrdlus Fedoraga täiesti eksitav.
Red Hat Enterprise Linux on loodud serveri või tööjaama operatsioonisüsteemiks ja selle peamine eesmärk on stabiilsus. See ei sobi tahtlikult hästi multimeediumitele nagu VLC, kuna enamik Red Hati kliente ei vaja neid rakendusi. Asjaolu, et käsitlete Debiani ebastabiilset ja Fedorat Debiani stabiilse ja RHEL-iga asendatavatena, on hirmutav.
—
"RedHat sisaldab ligikaudu 3000 pakki.
Uusim Debiani väljalase (Wheezy) sisaldab üle 38 000 paketi.
Kui viitate ERITI Red Hat Enterprise Linuxile, võib teil õigus olla. Kuna Red Hatil on äriline operatsioonisüsteemi müüja, on sellel mitu erinevat toodet. Nende erinevatel platvormidel on lisapakette, nagu jBoss, Tomcat, GlusterFS, virtualiseerimistööriistad, mis on osa nende RHEV-tootest.
Valige õige toode ja avastate, et teile on saadaval rohkem pakette. Lisaks säilitavad ja toetavad nad EPEL-i hoidlat, kuigi Red Hat seda ametlikult ei toeta mis pakub Enterprise Linuxi jaoks stabiilset allikat ja pakub palju pakette teie versiooni laiendamiseks süsteem. Neid pakette ametlikult ei toetata, kuid nagu te ise ütlesite, ei ole teid toetatud paketid huvitatud, nii et tehke neid.
—
„RedHati vigade parandamine võtab palju aega, kuna seda kontrollib väike rühm inimesi – RedHati töötaja.
Vigade parandamine Debianis on väga kiire, kuna inimesed üle kogu maailma Debiani kogukonnast, kes töötavad erinevatest geograafilistest asukohtadest, parandavad seda samaaegselt.
See on ilmselgelt vale. Red Hat pakub värskenduskanali kaudu veaparandusi kohe, kui need on saadaval. Kui kasutate RHEL-i, on neile juurdepääsu saamiseks vajalik kehtiv õigus (mis on funktsionaalselt nagu litsents), mis on kommertsliku operatsioonisüsteemi kasutamise KOGU MÕTE. Kui te selle jaoks tuge ei osta, ei saa te RHEL-i kaudu värskendusi. Kui kasutate CentOS-i, mis on täpselt sama tarkvara, mis on mõeldud inimestele, kes ei soovi kaubanduslikku tuge, saate need värskendused TEHA.
Red Hatil on kõigi kaubanduslike operatsioonisüsteemide veaparanduste tegemiseks absoluutselt KIIREIM keskmine aeg, edestades nii Microsofti kui Apple'i. Keskmiselt on nad kiiremad ka Debianist.
—
"RedHat ei anna paketivärskendusi välja kuni järgmise väljalaskeni, see tähendab, et peate ootama järgmist väljalaset, olgu see siis väike.
Debiani kogukond usub, et tarkvara on pidev arendusprotsess, seetõttu antakse värskendusi välja igapäevaselt.
Red Hat väljastab punktid peaaegu iga 6 kuu tagant. Näiteks RHEL 6.4. Need värskendused pakuvad uusi funktsioone, täiendavat toetatud riistvara ja veaparandusi. See on stabiilsel, toetatud versioonil.
Te eksite, et Debian pakub sama asja. Debian Stable (mis on mõeldud serveritele) ei paku sarnaseid värskendusi. Need pakuvad turvavärskendusi vigade lahendamiseks, kuid ei lisa stabiilsesse operatsioonisüsteemi komplekti uusi funktsioone. Debian UNSTABLE annab küll jooksvalt välja uusi funktsioone, kuid juba distributsiooni nimi – ebastabiilne – viitab sellele, et selle eesmärk ei ole olla usaldusväärne ja kindel. Su nende võrdlus siin on täiesti rumal.
—
"RedHat avaldab suuremaid värskendusi iga kuue kuu tagant ja vahepeal ei midagi. Uute värskenduste installimine RedHat-põhisesse süsteemi on tuff ülesanne, mille puhul peate kõik uuesti installima.
Iga päev välja antavate Debiani värskenduste installimine on üsna lihtne ülesanne, vaevalt 3–4 hiireklõpsu kaugusel.
Debianil on veaparanduste värskenduste installimine üsna lihtne. RHEL on sama lihtne. Mõlemat saab teha cron töö kaudu, iga päev värskendusi hankides ja neid rakendades.
Red Hat rakendab veaparanduste värskendusi. Lisaks on neil toode nimega Satellite, mis võimaldab neid parandusi mõne klõpsuga rakendada SADADES süsteemis.
—
RedHat on kivikindel stabiilne jaotus, mis vabaneb pärast pidevat testimist.
Debian sisaldab pakette stabiilsest, ebastabiilsest ja testitavast hoidlast. Stable sisaldab kivikindlaid stabiilseid vabastamispakendeid. Ebastabiilne sisaldab rohkem värskendatud pakette, mis on valmis stabiilsesse hoidlasse lükkamiseks. Testimine sisaldab juba testitud ja ohutuks märgitud pakendeid.
Te ei tea Debiani erinevate harude eesmärgist absoluutselt katastroofiliselt. Ei, testimisel olevad pakendid ei ole "testitud, märgistatud ohutuks".
Debiani testimishoidla on mõeldud väljalaske projekteerimiseks. "testimine" on koht, kus toimub aktiivne arendus järgmise väljalaske jaoks, mis on mõnel juhul 18-kuuline ja minevikus võttis sõna otseses mõttes AASTAID. Need EI OLE mõeldud segamiseks stabiilsega ja KONKREETSELT ei garanteeri ühilduvust.
Debiani ebastabiilne haru on veelgi hullem. Selle koodnimi – Sid – on saanud nime mänguasjade Toy Story tegelase järgi (mis kõik Debianist välja antud on nime saanud), kes mänguasju HAKKAS ja MUUTIS. Debian kirjeldab ebastabiilset sõna otseses mõttes kui "mänguasjade hävitajat" ja sel juhul on "mänguasjad" "teie server".
—
"RedHati paketihaldur Yum on vähem küps ja ei suuda sageli sõltuvusi automaatselt lahendada.
Debiani paketihaldur Apt on väga küps ja lahendab sõltuvuse enamasti automaatselt.
Jällegi absoluutselt vale. Ühel hetkel olid suured leegisõjad dpkg vs RPM üle. Tänapäeval on see üsna selgelt paika pandud – Yumiga pöörete arv puhub dpkg ja apt-too veest välja.
Yum toetab delta RPM-e, mis minimeerivad värskenduste allalaadimiseks vajaliku ribalaiuse. Rakenduses apt-get ei ole yumi alandamise paketile vaikimisi vastet. yum toetab vaikimisi peegelnimekirju, mida (minu teada) ei toeta ÜKSKI Debianil põhinev repo, rääkimata Debianist endast ega Ubuntust. Ubuntul on kiireima hoidla kontrollimise tugi, kuid kui see on tehtud, tugineb see endiselt ühele allikale.
Nii apt-get kui ka yum on VÄGA võimelised sõltuvusi lahendama, kui kasutate oma OS-i jaoks loodud reposid. Mul pole kunagi olnud probleeme Kumbki ühega, kui ma pole teinud midagi rumalat, näiteks segupakke. Kumbki EI OLE MÕELDUD teistele operatsioonisüsteemidele mõeldud pakettide installimiseks ja kumbki ei tee seda eriti hästi.
Mõlemad oskavad VÄGA HEALT installida pakette erinevatest väljalaskeharudest.
—
"VLC installimine RedHat Beta Release 6.1-sse on väga keeruline ülesanne, mis nõuab kümnete pakettide käsitsi installimist.
Debianis on see sama lihtne kui apt-get install vlc*”
Siin on kaks silmatorkavat probleemi ja mõlemad on tingitud administraatori teadmatusest.
Esimene väljaanne seisneb selles, et see artikkel postitati eile (14. oktoobril 2013) ja selle kuupäeva seisuga on RHEL BEETA VÄLJAS ja AVALDAMISEL 6.4.
Iga administraator, kelle server või tööjaam töötab aegunud beetaversiooniga, on idioot, välja arvatud juhul, kui nende ülemus või ettevõte on seda versiooni KOHUSTUSLIKULT kasutama – sel juhul on SEE inimene idioot.
Teiseks, vlc ei sisaldu RHEL-i operatsioonisüsteemi versioonis. See on pakett, millele Red Hat tuge ei paku ja mida sellisena oma hoidlatesse ei lisata. Need ON aga RHEL-i väljalasete paketid, mille on teinud kättesaadavaks Red Hati toetatud projekt EPEL-i kaudu, mille lisamiseks on vaja ühte käsku ja installimiseks üks käsk (yum install vlc -y).
—
„Debian on intelligentne konfiguratsioonifailide eristamisel teistest failidest. See muudab uuendamise lihtsaks. Kasutamata (puutumata) konfiguratsioonifaile värskendatakse automaatselt ja muudetud failid nõuavad kasutajate sekkumist, kuna paketihaldur küsib, mida teha, kuid RedHati puhul see nii ei ole.
See ei ole rangelt "vale", kuid see on üsna lähedal. Siin on mängus väga erinevad filosoofiad.
Debian kipub kasutama modulaarseid konfiguratsioonikatalooge (näiteks /etc/apache2/conf.d/), mis võimaldavad pakettidel pakkuda rakenduste jaoks modulaarseid konfiguratsioonifaile. See on äärmiselt kasulik, kuna võimaldab sellistel pakettidel nagu phpMyAdmin paigutada sellesse kataloogi väga väikese faili phpmyadmin.conf.
Red Hati distributsioonid on seisukohal, et iga värskendus, mis nõuab konfiguratsioonifaili muutmist, peaks saama administraatori tähelepanu, kuna rakenduse käitumine on muutunud.
Igal lähenemisel on plusse ja miinuseid, kuid mina isiklikult hindan Red Hati lähenemist rohkem. Ma ei taha, et lihtne värskendus muudaks seda, kuidas olen oma rakendusi konfigureerinud, mis paljudel juhtudel mõjutab OTSE tootmisteenuseid, mis suhtlevad meie klientidega ja lasevad meil arveid maksta.
Teine oluline koht, mida seda näha saab, on see, et Red Hat ei aktiveeri teenust vaikimisi ainult sellepärast, et see on installitud. Üksainus käsk Debianis võib paljastada HTTP-serveri avalikule Internetile isegi enne, kui administraatoril on olnud võimalus seda konfigureerida.
—
"Fedora kasutab ühte globaalset hoidlat, mis sisaldab ainult tasuta tarkvara.
Debian sisaldab kaastööde ja mittetasuta hoidlat koos tasuta tarkvara hoidlaga.
Fedora on Red Hat Enterprise Linuxist väga erinev. Nagu Debian, on see mitme haruga projekt, mis on suunatud erinevatele asjadele. Fedora projekt haldab EPEL-i hoidlat, toodab mitu installitavat distributsiooni, pakub turvavärskendusi, täiustusi ja kasutajale palju väärtust.
Seda ei tehta ühe monoliitse hoidlaga. Igal ajahetkel on mitu Fedora toetatud versiooni, samuti arendatakse aktiivselt välja mitut väljaannet ja üks "mõnevõrra keskel olev" versioon nimega Rawhide.
—
"Fedora kasutab "su", samas kui Ubuntu kasutab vaikimisi "sudo".
Fedora kasutab mõlemat. Installimise ajal on märkeruut "Muuda kasutaja administraatoriks", mis konfigureerib sudo. Tuleb märkida, et Debian kasutab vaikimisi sudo asemel sud. Samuti tuleb märkida, et Debian ja Ubuntu on VÄGA ERINEVAD PROJEKTID ja ühildumatud operatsioonisüsteemid.
—
"Fedora tarnitakse koos SELinuxiga, mis on vaikimisi installitud ja lubatud, koos mõne muu "karastava" tarkvaraga, et muuta asjad vaikimisi turvalisemaks, erinevalt Debianist."
Debian töötab SELinuxi kallal ja Ubuntu sisaldab samade asjade jaoks AppArmori.
—
„Fedora, CentOs, Oracle Linux on RedHat Linuxi ümber arendatud distributsioonide hulgas ja on RedHat Linuxi variant.
Ubuntu, Kali jne on mõned Debiani variandid. Debian on tõesti paljude Linuxi distributsioonide emadistributsioon.
Õigem oleks öelda, et RHEL on üles ehitatud Fedora ümber. Fedora projekt on osaliselt tehtud väljalaske inseneritööna, mille tulemuseks on tulevane Red Hat Enterprise Linux annab välja samal viisil, nagu Debiani testimine annab tulemuseks tulevase Debiani stabiilse vabastab.
—
RedHati installimine on Debianiga võrreldes vähe lihtne. Interneti-ühendus RedHati installimise ajal on valikuline. Interneti-ühendus Debiani installimise ajal on valikuline, kuid soovitatav. Veelgi enam, kuni pigistamiseni tuleb wifi võrgu kasutamiseks hankida WEP-võti (installimine). WEP-i tänapäeval ei kasutata ja see on valus Debiani installimise ajal, enne kui tekib vile. Wheezy toetab nii WEP-d kui ka WPA-d.
Nii Debianil kui ka erinevatel Red Hati maitsetel on MITU installimisvalikut, mis on loodud erinevate vajaduste jaoks, nagu töölaud, võrguühenduseta, PXE alglaadimine, võrguühendus jne.
Mõlemal on väga lihtsad ja äärmiselt keerulised võimalused (kuid erakordselt võimsad), sõltuvalt kasutusvajadusest. Mõlemad on tipptasemel ning kasutuslihtsuse ja paindlikkuse poolest palju paremad kui enamik teisi distributsioone.
—
Minu vaatenurk:
Kõige esimene asi, mida asjatundlik administraator peab oma töö jaoks parima tööriista leidmisel tegema, on EESMÄRK SELGELT TUNNISTADA. Nii vähesed inimesed teevad seda asjade hindamisel üldiselt ja see on asjade hindamisel ja võrdlemisel üks olulisemaid punkte.
Olen olnud Linuxi professionaal üle 10 aasta ja "tööaastate" mõistes on seda veel palju aastaid, kuna olen selle aja jooksul töötanud mitmes keskkonnas.
Kui töötate ettevõtte keskkonnas, kus teie ettevõte väärtustab suhteid hankijatega, on teil tõesti viis valikut. Nende vajaduste jaoks on tõesti ainult 6 ettevõtet. Red Hat Enterprise Linux, Suse Enterprise Linux, Ubuntu LTS (Canonicali toega), Microsoft, Apple ja IBM. Oracle võidakse siin mainida, kuid minu kogemuse kohaselt peetakse neid "tuletistooteks" ja need ei sisenda ettevõtete klientidesse usaldust.
Debian isegi ei võta seda arvesse, kuna nad ei paku üldse kaubanduslikku tuge.
Asjad muutuvad palju huvitavamaks, kui otsite mitmekülgset, võimsat ja stabiilset operatsioonisüsteemi ilma kommertstoeta, kuid jällegi peate kindlaks määrama oma eesmärgi.
Serverite ja halvjaamade jaoks sobivad suurepäraselt CentOS või Scientific Linux, nagu ka Debiani stabiilse ja Ubuntu LTS-i versioonid.
Laua- ja sülearvutite jaoks on Debiani testimine, Ubuntu stabiilne (mitte-LTS) või Fedora stabiilsed väljaanded suurepärased. Fedora hoiatus on seista vastu soovile uuendada lihtsalt sellepärast, et uusim tall on välja tulnud. See kehtib ka Ubuntu väljaannete kohta, kuna uusi vigu tuuakse sageli sisse. Järgige ükskõik millise neist stabiilset väljalaset, kuni läheneb kasutusaja lõpp, ja seejärel minge üle uusimale toetatud stabiilsele versioonile. Nii veedate stabiilse, värskendatud ja mõistlikult toetatud tarkvaraga 12–18 kuud.
Vasta